Klassikaline massaaž

Mida on vaja, et massaažil oleksid head tulemused?

Massaaži toime inimese organismile on erakordselt suur. Eriliselt tahaksin toonitada selle kasulikku mõju närvisüsteemi ja immuunsüsteemi tugevdamisele, mis mis juba iseenesest on väga tähtis, et korras hoida kõikide füsioloogiliste protsesside toimimine organismis.

Heaks tulemuseks on vaja harmoonilist anatoomiliselt ja füsioloogiliselt põhjendatud üldise korrastava massaaži süsteemi, milles on ühendatud peamised klassikalised võtted vastavalt nende füsioloogilisele toimele. Ja muidugi massöör ise – uuriv, mõtlev, ravile keskenduv. "Massaaživõtete teostamise vorm, sagedus ja tugevus peavad olema põhjendatud. Arukad, otstarbekohased, selgelt määratletud ja täpses järgnevuses teostatavad massaaživõtted viitavad hea kooli massöörile."

"Massaaži tuleb teostada äärmise hoolikusega, otsekui füsioloogilist tegevust. Massaažiks ei ole vaja mitte jõudu, vaid vastupidavust. Meie ülesanne on kasutada organismi elutegevuse seaduspärasusi ja vähendada patoloogilisi ilminguid nendesamade tegevuste abil, mida kasutab loodus ise. See on n.ö. aktiivse hügieeni ehk tervishoiu tee. Selle jõud on teostamise energias, vastupidavuses, mõõdukuses ja pedantses järjekindluses." Liiga suure jõu kasutamise eest massaažiseanssidel on erilise järjekindlusega hoiatanud Dr. Reibmayr, pidades seda äärmiselt tähtsaks.

Massaaži kuldreegel kõlab: "Alusta iga võtet õrnalt, kaugemal vigastatud koha ümber ja tasapisi liigu selle poole; alles siis kui esmane tundlikkuse aste on juba läbitud, lisa jõudu; seejärel tee sageli põgusaid peatusi; lõpus masseeri taas kergelt ning kõige lõpuks pane käed tihedamalt haige koha vastu ja värista kergelt. (Ture Brandt). Iidne tõde on "Tutissimus est, apotherapia uti". Hakates haiget kohta ravima massaaži abil ei pea alustama mitte haigest kohast, vaid hädavajalik on alustuseks tühjendada silituste abil külgnevad venoossed ja lümfisooned, ning seejärel, liikudes perifeerselt alalt keskkoha poole, võib masseerida ka haiget kohta ennast."

Massaaž on sageli tõhus vahend ka esmaabi andmise korral.

"Kui veri tulvab pähe, tuleb kloppida jalgu, kui veri tulvab kopsu ja esineb hingamispuudulikkust, tuleb koputada abaluude vahele, kloppida jalgu ja hõõruda käelabasid, südametegevuse nõrgenemise korral koputada abaluude vahele, kloppida ja väristada südame piirkonda. Dr. Strassmang on teada andnud 1300 juhtumist, mil ta asfüksia puhul kõikidest vahenditest eelistas massaaži üksteisele järgnevate kiirete koputustega, üle 100 minutis." Haimlichi meetodiks olid erilised haaravad-tõukavad massaažiliigutused (diafragma piirkonnas) hingamisteede vabastamiseks juhul kui inimene on lämbumas; kaudne südame massaaž koos kunstliku hingamisega, üks keerukamaid massaaživõtteid, mida kasutatakse kopsude ja südame tegevuse taastamiseks. Lõpuks, rida erinevaid massaaživõtteid intensiivse valu leevendamiseks.

Arusaamise massaažist võiks sõnastada järgnevalt: "massaaž on üks füsioteraapia (teadus haiguste ravist looduse vahenditega) ravimeetoditest, millel on oma teaduslikult põhjendatud süsteem, täpsed näidustused ja vastunäidustused ja mis seisneb kunstlike liigutuste kasutamises, millega sageli kaasnevad ka tahtmatud liigutused."