Klassikaline massaaž

Massaaži toimemehhanismist

Massaaži toimemehhanismi juures tuleb eristada kolme peamist faktorit: neuraalne, humoraalne ja mehaaniline faktor.

1. Neuraalne - signaali vastu võttes toimub närviretseptorite ärritus, mis suundub närvikiudude kaudu kesknärvisüsteemi, sealt antakse impulsid edasi erinevatele organitele ning närvikiudude kaudu lihastesse. Välimisele või seesmisele stiimulile vastav reaktsioon on refleks. Massaaži närvireflektoorse toime näiteks võib olla südame, kopsude või soolestiku tegevuse muutus kas naha eferentse süsteemi (naha vistseraalne refleks), või lihaste (motoorne-vistseraalne refleks) mõjutamise kaudu.

2. Humoraalne - naha massaaži mõjul tekivad ja eralduvad verre bioloogiliselt aktiivsed ained (hormoonid), mida toodavad erinevad rakud. Need võivad olla sidekoe rakud, vererakud (eosinofiilid), mis sisaldavad hepariini ja histamiini. Need võivad olla ka neuronid. Ka närvirakkudes sünteesitakse bioloogiliselt aktiivseid aineid nagu noradreliin, dopamiin, atsetüülkoliin. Need kujutavad endast sünaptilisi mediaatoreid. Massaaž ergutab selliste naha süvakihtide elutegevust, millel on sisesekretsiooni funktsioonid ja kus tekivad kõrge aktiivsusega ained, nagu histamiin ja atsetüülkoliin.

Histamiin on perifeerse vereringe regulaator ning on aktiivse toimega ka veresoonte toonusele. Histamiin suurendab kapillaaride läbilaskvust ja sel moel osaleb lümfi tekke protsessis. Histamiin toimib neerupealistele ning kutsub esile adrenaliini erituse suurenemise, olles ühtlasi ka valu mediaatoriks.

Atsetüülkoliin etendab tähtsat osa närviärrituse edasiandmises ühelt rakult teisele. Atsetüülkoliini akumulatsioon massaaži ajal loob soodsad tingimused skeletilihaste tööks suurendades nende võimekust. Tuleb märkida atsetüülkoliini võimet laiendada peeneid artereid ning soodustada hingamist. Atsetüülkoliin omab ka paljudes kudedes lokaalse hormooni rolli.

Humoraalset regulatsiooni teostab aju suurte poolkerade koor koostöös neuraalse regulatsiooniga, tagades ühtlase reaktsiooni kogu organismis.

3. Mehhaaniline faktor kujutab endast kudede mehhaanilist mõjutamist venituse, nihutamise või surve kaudu, mis toovad kaasa vere, lümfi ja kudevahelise vedeliku ringluse hoogustumise. Mehaaniline faktor omab väga tähtsat mõju ainevahetuse elavnemisele, paisunähtuste kõrvaldamisele ning naha hingamise parandamisele.