Klassikaline massaaž

Mezgeri õpilased ja järgijad ning nende avastused

Mezger kasvatas üles terve koolkonna andekaid õpilasi, kes praktiseerisid mitmel pool Euroopas. Massaaži eksperimentaalfüsioloogia rajajaks sai tema õpilane Von Mosengeil. Teine tema õpilane, rootslane Norström, kes Mezgerit lausa jumaldas ning oma õpetaja teadmised Prantsusmaale edasi kandis, on tema kohta öelnud: "Ta rajas terve koolkonna ja sai tuntuks kogu Euroopas, kuid kogu selle kuulsuse juures oli ebatavaline mistahes välise poosi puudumine!"

"Mezger ja tema õpilased rajasid ühe parima massaažimeetodi, kasutades looduse jõudu inimese tervise taastamiseks!"

Von Mosengeil, O. Lassar, Kastex, Kappeler, Schtange ja Zabludovski tõendasid oma eksperimentidega massaaži mõju lümfiringluse paranemisele. Sellel põhinebki massaaži kasutamine ekstravasaatide ja infiltraatide paremaks imendumiseks.

Kleen ja Mitchell tegid täppisuuringuid üldmassaaži ja kõhu massaaži mõjust vere koostisele: „Suureneb hemoglobiini sisaldus, punaste ja valgete vereliblede hulk.“

Kellgren, Pick ja Hazebröck määratlesid oma täpsete katsetega, kui suurelt muutub massaaži toimel vererõhk: „Naha massaaž tingib vererõhu tõusu, lihaste massaaž aga selle alanemise ning pulsi aeglustumise. Massaaž toime vereringe organitele sarnaneb digitalis’e toimele.“

Bendix tegi tähelepanuväärseid uuringuid massaaži mõjust ainevahetusele, selgitades ainevahetuse kiirenemist vereringe paranemisega ning sellest tulenevalt oksüdeerumisprotsesside ning valkude lagunemise hoogustumisega. Ta osutas ühele huvitavale nähtusele: "Üldmassaaži järel langes ainevahetus eelnevale tasemele alles 4 päeva pärast. Tähendab, üldmassaaži oleks ratsionaalne teha 1-2 korda nädalas."

Colombo, kes teostas oma uuringuid tuntud füsioloogi Marey'a instituudis, tõendas massaaži tugevdavat toimet kõhuõõne organitele ja süljenäärmetele. "Hoogustub kulglihaste peristaltika, vere ja lümfi liikumine soontes, samuti ka süljenõristus."

Professor Huchard tõendas massaaži kasulikku toimet mõningate südamehaiguste korral: "...südamehaiguste puhul esineb lisaks nähtavale tursetele ka seisakud, mida me ei näe, kuid mis omavad nende haiguste puhul tähtsat rolli, siia kuulub ka värativeeni seisak. Kõhu massaaž neil puhkudel vähendab maksa verega täitumist, alandab rõhku soontes. Ei piisa vereringluse keskse organi mõjutamisest, vaja on mõjutada ka perifeerset ringlust, ja siin on eriti sobivaks vahendiks üldmassaaž, eelkõige just kõhu massaaž."

Zabludovski, Istomov, Tarhanov, Tšigajev ja Štšerbak tegid kindlaks massaaži mõju närvisüsteemile: "Paraneb närvikeskuste ning perifeersete närvimoodustiste verevarustus, kiireneb läbilõigatud närvi taastumine, kiireneb aksonite kasv ja aeglustub armkoe tekkimine." Kirjeldades erinevate massaaživõtete füsioloogilist toimet närvisüsteemile jagab Štšerbak oma tähelepanekuid: "Närvisüsteemile lisandub energiat, ilmneb reflekside paranemine pikema aja – ligi kuu – vältel."

Grützner, Heidenhain ja Breitman tõendasid vibratsiooni toimet soonte tööd reguleerivatele närvidele: "Nõrk ärritus kutsub esile ahenemise, tugev laienemise."

Pflügeri Arndti põhitõed kehtivad aga igasuguse närvisüsteemi mõjutamise puhul: "Nõrk ärritus ergutab närvi tegevust, keskmine aitab kaasa, tugev pidurdab, ülitugev aga halvab täielikult."

"Täiesti eripärase füsioloogilise toimega kudedele on mõned spetsiaalsed mõjutusviisid – nagu raputamine ja vibratsioon. Neil on omavahel palju ühist, kuid on ka üks oluline erinevus. Kui raputamine suure võnkeamplituudi tõttu mõjutab kogu organi kinnitust, siis õrn ja peen vibratsioon, mis on olemuslikult otsekui füsioloogilise elu mudel, avaldab toimet organi väikseimatele osakestele – rakkudele ja nende ühendustele."

Professorid Hoffa, Bumm, Turner, Zabludovski kinnitasid massaaži mõju liigestele, kõõlustele ja sidemetele: "Paraneb liigeste ja kudede verevarustus, hoogustub sünoviaalvedeliku moodustumine ja ringlus, sidemed muutuvad elastsemaks. Soodsalt mõjub massaaž halvasti paranevate luumurdude ning luumõhna tekkimise korral. Massaaž ergutab ja värskendab kogu lihassüsteemi, tõstes selle füsioloogilist toonust. Selles mõttes toimib see kudedele sarnaselt füsioloogilise lahusega pesemisele."

Schomacker, Rozenthal ja Pospelov töötasid välja massaažimeetodi nahahaiguste raviks. Massaaži korral paraneb tuntavalt naha kapillaarne verevarustus, paraneb ainevahetus raku ja sidevedeliku vahel. Tänu lümfiringluse hoogustumisele kiirenevad toiteainete omastamise protsessid rakkude ainevahetuses rakkudevahelisest ruumist, see aga tähendab, et rakkude toite ja moodustumise protsess jõuab uuele kvalitatiivsele tasemele. Paraneb ka kollageen – ja elastikkiudude kvaliteet, naha kvaliteet paraneb tänu hormonaalsete ja rasvanäärmete stimuleerimisele.

Langenbeck, Esmarch, Bergmann, Biliroth ja Hütter omistasid ravimassaažile ülisuurt tähtsust: "Kahjuks minnakse väga sageli kohe ravimitega ravimise teed, kui nii mõnelgi puhul oleks massaaž kindel ja tõhus abi."